Järelvaadatav: Rektorite Nõukogu ümarlaual arutleti kõrghariduse tähtsuse ja rolli üle ühiskonnas

4. veebruaril Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud Rektorite Nõukogu kõrghariduse ümarlaual kerkisid peamisteks teemadeks kõrghariduse roll Eesti ühiskonna arengus, aga ka selle kvaliteet ja ligipääsetavus. Ülikoolide rektorid, poliitikud, tudengid ja teadlased ning Vabariigi President Alar Karis tõdesid, et peame kõrghariduses rõhuma kvaliteedile ja ühiskonna mitmekesistele vajadustele. Ümarlaud on järelvaadatav Youtubest. 

Päeva avanud Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land rõhutas, et kõrghariduse tulevikuga seotud küsimused ei ole seotud üksnes ühe kitsa valdkonnaga, vaid laiemalt Eesti majanduse arengu ja ühiskonna jätkusuutlikkusega. „See on meie ellujäämisstrateegia – kui tahame, et Eesti suudaks tulevikus ühiskondlikele ootustele vastata, tuleb kõrgharidusse panustada,“ sõnas ta. 

Image

Erakondade kõrgharidusvaateid analüüsinud üliõpilased tõid oma ettekandes välja, et poliitikud keskenduvad kõrghariduse teemadel suuresti loosungitele, mille kõrval puuduvad selged ja arusaadavad lahendused. „Meil on tarvis rohkem sisulist ja konkreetset kõrgharidusdebatti iga erakonna sees. Kui tahame ühiskonnana jõuda selge kõrgharidusstrateegiani, peab ka erakondadel endil olema sisuline ja läbimõeldud seisukoht – täna see pigem puudub,“ sõnas Tartu Ülikooli Riigiteaduste Seltsi Poliitikalabori kaasjuht Miia Maris Praks. 

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho rõhutas, et tudengite jaoks on kolm kõige olulisemat teemat rahastus, ligipääsetavus ja kvaliteet. „Oleme seda meelt, et kõigile soovijatele peab olema tagatud tasuta eestikeelne haridus, arvestades, et meie üliõpilaste sotsiaalmajanduslik taust on väga varieeruv. Tasuta eestikeelne haridus vajab aga lisaraha või tuleb teha ümberkorraldusi kõrgharidusmaastikul,“ ütles Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho. 

Rektorite Nõukogu peasekretär Hanna Kanep tõdes oma ettekandes, et ülikoolide roll pole pelgalt eliidi kasvatamine, vaid kogu elanikkonna haridustaseme tõstmine. „Eesti kõrgharidus on arenenud, kuid rahastuses pole võimalik kokkuleppele jõuda enne, kui teame, kuhu soovime oma süsteemiga liikuda,“ märkis Kanep. 

Image

Päeva teises pooles toimunud esimese vestlusringi avas Vabariigi President Alar Karis, kelle hinnangul peab Eesti kõrghariduse eesmärgid ühiskondlikult täpsemalt määratlema. Emeriitprofessor Marju Lauristin märkis, et vähemalt 60–70% elanikkonnast peaks omandama kõrghariduse vähemalt magistrikraadi tasemel, et tagada ühiskonna areng. Samas ei lähe pooled bakalaureuseastme lõpetajad magistriõppesse. 

Sarnaselt Lauristinile tõdes ka akadeemik Mart Saarma, et Eesti peab hariduspoliitikas olema senisest ambitsioonikam. „Kui tahame välisele survele vastu seista, vajame senisest suuremat haridusreformi – tiigrihüppe asemel tuleb teha lõvihüpe,“ sõnas ta. 

Rektorite Nõukogu hinnangul tuleb aruteludega jätkata ning liikuda sisuliste lahenduste poole, et tagada Eesti kõrghariduse konkurentsivõime, kvaliteet ja kättesaadavus ka tulevikus.